Ajaloost

Põlula kooli saamislugu

Kuni 1919.a. õppisid Põlula mõisa töötajate lapsed Kuivjõe algkoolis. 1919-20.a. jagati Põlula mõisa maad asunikkudele. Paari aasta jooksul suurenes kooliealiste laste arv märgatavalt ning kohalikud edumeelsed taluperemehed Juhan Truuver ja Jüri Tossmann kutsusid kokku 1920.a kevadel asunikkude koosoleku, kus toetati uue kooli avamise vajadust Põlulasse. Tehti asjakohane pöördumine Rägavere vallavalitsusele. Peale pikki vaidlusi 29. oktoobril 1921.a. otsustas Rägavere vallavolikogu 11 poolt ja 7 vastuhäälega Põlulasse kool avada. Esimene õppepäev oli 1. veebruaril 1922.a. vanas aednikumajas. Seda päeva ja aastat peetaksegi Põlula kooli sünnipäevaks.

 

Läbi raskuste tähtede poole

Põlula mõisa aednikumajas oli vaid üks ruum õppetööks. 1926a. oli Põlula koolis juba 73 last ning vajadus uue koolihoone saamiseks oli väga suur.

Jälle pöörduti Rägavere vallavalitsuse poole, kuid toetust ei saadud. Vanad taluperemehed leidsid: „Mida need asunikud tahavad – uut koolimaja – ei tea mida veel nõudma hakkavad!"

Kuid Juhan Truuver ja Jüri Tootsmanni ei jätnud jonni. Igal võimalikul viisil püüdsid nad vallavõime veenda, et Põlulasse on uut koolimaja vaja. Lõpuks võeti laenu ja hakati koolimaja ehitama. Esialgne projekt oli väga hea – kahekordne ja keldrikorrusega, internaadi, söökla ja õpetajate eluruumidega koolihoone. Vallavalitsus pidas aga ehitust kalliks ja projekt kästi ümber teha. Üldpinda vähendati 1/3 võrra ja keldrikorrust ei ehitatud üldse. Maksumuseks kujunes 15 000 krooni. Ehitustöödega alustati 20. aprillil 1929a., ehitusmeistri v. Eichelmanni eesvõttel. Sügiseks oli katus peal ning jätkati sisetöödega. Lõplikult sai maja valmis 19. august 1930a. Maja avamisele olid tulnud kõik ümberkaudsed elanikud ja palju külalisi kaugemaltki.

 

Musta mure aastad

1941.a. 8 augustil vallutasid sakslased Rakvere ja jõudsid samal päeval ka Põlulasse. Lahingud kestsid mitu päeva kuid koolimaja jäi terveks.

Ametlik õppetöö Põlula algkoolis algas 1. novembril 1941.a. Koolikohustust täideti halvasti, seda sellepärast, et paljudel lastel puudusid riided ja jalanõud.

1943.a. märtsis paigutati Põlulasse sõjaväehaigla. Koolilt võeti ära esimene korrus – seetõttu hakati tööle kahes vahetuses, kuid sedagi lühikeseks ajaks – 23. märtsil 1944.a. kool suleti. Must mure vaatas sisse aknast ja uksest. Ei olnud küttepuid ega petrooliumi, õpilastel puudusid jalanõud ja riided, ei olnud õpikuid ega vihikuid. Olid aga teotahtelised õpetajad ja maja kuhu kokku tulla. 1944.a. septembris vallutas Punaarmee Põlula, kooliga sai alustada 19. novembril 1944.a. Koolis avati eriklass vene keelt kõnelevatele lastele õpetaja Olga Kuške juhtimisel.

Algas sotsialismiaeg.

 

Põlula kool 1945-1963

1944.a. muudeti Põlula kool 7-klassiliseks. Täienes õpetajate kaader – direktoriks oli kuni 1949.a. August Eiber, hiljem August Gebruk. 1958.a. määrati  direktoriks Ants Mäe. Õppelajuhatajateks erinevatel aastatel olid: Linda Niineste, Einar Tepp, Ilse Odar, Helga Kreek, Hedvig Tambek, Salme Kirsipuu ja Marta Mäe.

Õpilaste arv suurenes iga aastaga  ja oli 1950/51 õ.-a 179 (see on kõige suurem õpilaste arv Põlula koolis 85 aasta jooksul). 1959.a. muudeti Põlula kool 8- klassiliseks. Väga suurt ja tänuväärset tööd tegi kehalise kasvatuse õpetaja Agnes Prillop. Põlula kooli sportlased olid võidukad nii suusatamises (oblasti meister Algi Senka), kui ka kergejõustikus (Rein Sinitamm), samuti mängiti hästi võrkpalli ja jäähokit. Laulmisõpetaja Ilse Odar (Sepper) viis lastekoorid, nii kohalikele kui vabariiklikele laulupidudele.

Kool sai omale Põlula mõisa hoone kuhu paigutati osa klasse. Direktor A. Gebruk sai teenelise õpetaja aunimetuse.

 

Põlula kool 1963-

Põlula kooli direktoriks määrati, pärast A. Mäe lahkumist Ilmar Järg (1963-2001). Seda perioodi iseloomustab õppeõppealajuhataja Linda Teppo kindlakäeline õppe- ja kasvatustöö suunamine ja laiahaardeline ning tulemuslik klassiväline töö. Suurt abi koolile andis Rägavere sovhoos.Põlula kooli õpilased ei kartnud vaimset ega füüsilist tööd. Õpilasmalevasse pürgijaid oli palju

1997.a. algas Põlula mõisahoone renoveerimine, mis lõppes 2001.a. vanast koolimajast ümberkolimisega. Suuri teeneid remondiraha hankimisel oli riigikogu liikmel Arvo Jaaksonil ning Rägavere vallavalitsusel ja volikogul. Õpitingimused paranesid märgatavalt. Uue kuue saanud koolimajas kõlab laul ning  seinad täituvad alati ajakohaste joonistustega. Põlula Kooli  õpilased on edukad olnud nii vabariiklikel suusavõistlustel, maakondlikel spordivõistlustel, joonistuskonkurssidel, ja laulukooride ülevaatustel. 2003.a. juhib kooli direktor Priit Freienthal. 1.septembrist 2006.a ühendati Põlula Põhikool ja Ulvi lasteaed. Kool nimetati ümber Põlula Kooliks. Koolis ja lasteaias on kokku 30 töötajat, neist 19 on pedagoogid. Õpilasi on koolis 67, lasteaias lapsi 27.

Vinni vald, Põlula, 46711
Registrikood 75020397
Telefon 329 3287
Mobiil 53407176
E-post polulakool@hot.ee
© 2018 Põlula kool

Please publish modules in offcanvas position.